reede, 26. mai 2017

Lõpetajad 2017

...
Täna siis viimane koolikell.

Täna veel lapsed. 
Lühikesed püksid  ja seelikud, patsid ja mängukarud.

Lapsepõlve viimane päev... edasi tuleb juba tegusid tegema hakata.


Alles see oli, kui teie olite need, kes saatsid lõpetajad teele.

Nüüd olete ise.
Lõpetajad.

Lõpetajad 2017.



Täna helises teile viimane koolikell.

Pidulik üritus saalis: head mõtted ja kaunid laulud, õpetlikud sõnad, soojad soovid ja Iirimaa-reisi meenutav lustakas video. 
Tänusõnad ja kallistused.

Väikesed sõbrad 1. klassist seekord teid toetamas. Saali toomas ja laulu laulmas.



Täna saite teie täiega tited olla :)




Mehisemad olid võtnud klassijuhataja relvastatud kaitse alla.


Kui pidulik osa läbi, läks olemine lõbusaks.

Ja väga vesiseks... mina igatahes hoidsin end kaugemale kohast, kus püssid paukusid ja pommid plahvatasid.

Veepüssid ja veepommid.



Kui kõik olid korralikult märjaks kastetud ja maha jahutatud, oli viimane aeg sooja teha.

Selleks oli abivägi: Elen ja Eleriin. 

Elen hoolitses, et noortel nahk soe oleks, Eleriin hoidis silma peal, et keegi üle ei kuumeneks. 
Et siis õigel ajal jahutussüsteemiga kohal olla, kui asi liiga tuliseks kippus minema.



Mis kõige vahvam: õpsid lõid ka kaasa!


Vahet pole, kus karelda, trepi ees või trepi peal või peidus trepi all. Kõigil tants jalgades... või siis pilk peal teiste lustimise nautimiseks.


Selline päev oli täna.

Nüüd pole muud, kui õppida, õppida, õppida...

Ja siis olla õnnelik lõpetaja 2017.
...

esmaspäev, 8. mai 2017

Varsti tuleb buss

...
Tegelikult on ju päris lõbus bussi oodata.


...

reede, 21. aprill 2017

Loovtööd 2017

...
Tehtud see sai.
8. klassi loovtööde kaitsmine.

Reedel, 21. aprillil.

Oli nagu mini-konverents.
Kuus ettekannet, kuus põhjalikult koostatud tööd.

Tänase päeva tegijad!



Kes mida rääkis?

Armas kiitis tõstesporti ja oma treenerit.
Ja on ka põhjust spordiala kiita, diplomeid mitukümmend, esikohti küll pisut vähem, aga siiski terve hulk.
Võistlemas käidud nii Lõuna- kui Põhja-Euroopas, kaugeim koht Malta.

Tema pingutusi saab vaadata, siit ja siit.



Arti on tuntud hea käega joonistaja.
Seekord joonistata ta värvimiseks terve raamatutäie mustreid, mõtteid sai mustritest, mis mõisas.
Üks muster on siin vaatamiseks.
 

Brett tegi õudusfilmi. Meile ta seda ei näidanud, aga ju oli nii paremgi, oleks ehk liiga õudne olnud. Aga huvitav oli kuulata, kuidas ta filmis, kes olid abiks ja millised probleemid ilmnesid. 
Tema töö tegi eriliseks see, et teoreetiline osa on tal koostatud inglise keeles.


Detsembri lõpus korraldas Chris Oscar traditsioonilise spordiürituse nimega "Piparkoogipall". Tema loovtöö oligi ürituse korraldamine, kirjalikus osas on muu hulgas juttu ka mängude ajaloost, töö on ilmestatud paljude fotodega.


Marten tutvustas oma koostatud arvutimängu. Mängul veel nime ei ole, nii et kõik võivad pakkuda! Nägime, kuidas mängu mängida, ja kuulsime, kuidas toimus tegemine.


Viimane esineja oli Merit. Tema oli tutvunud Postimehega, käinud vaatamas, kus ja kuidas ajaleht valmib ja rääkinud nendega, kes ajalehte kokku panevad. Uuris ajakirjanike tööd ja seda, kuidas leida huvitavaid uudiseid.


Kõik olid rahul, sest suur töö on tehtud.

 ...

neljapäev, 2. veebruar 2017

Kirjaniku sünnipäev

...
Tammsaare sünniaastapäev ei jäänud õigelgi päeval märkimata.
Koolimajas.
Tore, et meie kandist pärit kirjanik inspireerib ka meie oma lapsi loominguga tegelema.

Kes loeb...



... kes kirjutab... ja siis ette kannab...



... kes teeb muusikat.


Ja kõik see eeskava seotud ikka A. H. Tammsare elu ja loominguga.

Nagu laulgi, mis kõik see koolipere koos lõpuks ära laulis. Õpetaja Kaja ees ja kõik kajana kaasa.


Aktuse lõpetas õpetaja Sirje.



Õpetaja Sirje oli ka see, kes Hansenist Tammsaareni võistulugemisel Brettile tema auhinna üle andis.


Lõpetuseks üks A. H. Tammsaare mõte:

 "Kas võib edasijõudmist olla, kui puudub eesmärk? Kas on liikumisel väärtus, kui pole sihti"
 ...

laupäev, 28. jaanuar 2017

Reportaaž sündmuskohalt

...
Hansenist Tammsaareni 

Meie kooli traditsiooniline üritus.

Võistulugemine.

30. jaanuaril on  A. H. Tammsaare 139. sünniaastapäev.

27nda hommikul oli koolimaja  tühi, nii tühi... aga valmis vastu võtma suurt hulka külalisi, nii lugejaid, nende juhendajaid ja saatjaid, žüriiliikmeid ning niisama huvilisi.


Tühjas koolimajas olid ära märgitud olulised ruumid.

Saal, kus toimub avamine. 
Lugemisruumid VI - VII klassi, VIII-IX klassi ja keskkooli õpilastele.

Raamatukogu oli reserveeritud žüriile.
Kuna liikemid veel kohal ei olnud, kasutasin kohaliku prominendi teeneid, kes oli nõus oma kohalolekuga ruumi veidi elustama. 

Üks meie kooli esindajaid võistulugemisel.


Ei saa jätta ka märkimata tüdrukuid, kes avamistseremooniale pidulikkust lisasid. 
Grete veel tubli esineja võistulugemisel.


Registreerijad ootevalmis... igaks juhuks ikka tund aega varem juba, sest mine sa tea!


Ja sealt nad tulevadki!
Külalised!!

Olete oodatud!!!



Kohe läks kiireks.
Registreerimine.

Mis samal ajal mujal toimus, ega ma ei tea. 

Noorem vanusegrupp käis minu juurest läbi, ikka kas nimi on kirjas, kas lugu õige, kas juhendaja kaasas.
Tunnetasin noorte esinemiseelset ärevust, nägin pöidlahoidjaid-õpetajaid.

Jagasin pastakaid, tänukirju ja (õnne)loosinumbreid.
Sain vastu korraliku annuse nooruslikku  energiat ;)

Nii palju tublisid, ilusaid ja julgeid noori mahtus ära ühte päeva!

Kokku oli esinejaid-võistlejaid 60.

Ja siis valitses koolimajas vaikus... niivõrd-kuivõrd. Isegi hiilivate jalgade all kriuksusid vana hoone põrandad, isegi sosinal öeldud sõnad tundusid võlvide all vastu kajavat.

Kui aus olla, ega polnud ju alati meeles hiilida, sosistamisest rääkimata. 

Loodetavasti oli abi suletud ustest ja esinejad said oma õpitud tekste rahus ja vaikuses kuulajatele ette kanda.

Vahepeal pakuti Toiduaidas priske lõunasöök, oli tõesti maitsev! 
Eriti kapsas ;)

Kõik, kel vaba hetk, saadeti sööma.
Läbi udu minemine, läbi udu tulemine.

Siil udus... kas see oli miski multikas?


Kui juba ilmast rääkida, siis ilma pole ollagi.
Vihm ja libedus, loigud ja lumetus. See pole jaanuar.

Samal ajal, kui toimus lugemine, elati tagatubades tulemusi oodates oma elu.



Ja korraga oli põhitöö tehtud.

Lugemine läbi,
žürii andis hinnanguid.





 Korraldajad jagasid auhindu.


Õpetaja Enda on juba 14 aastat ürituse eestvedaja olnud.


Ka meie uus vallavanem oli üritusel, kiitis noori ja võttis osa tublimate tunnustamisest.



Kes siis olid need tublimad?

Minu lemmik oli noorema vanusegrupi võitja Stella Tartu Hansa Koolist.


Keskmise vanusegrupi võitja Getter Kehra Gümnaasiumist.


Ja keskkooli noortest parim lugeja oli Merilin (Kiviõli 1.Keskkool).


Tegelikult olid nad kõik ikka väga head, žüriil oli kindlasti päris raske otsust langetada.

Tehtud see otsus sai, peapreemia võitis Getter Mägi, kes luges katkendi "Kõrboja peremehest".

Hästi luges, saalis oli haudvaikus, iga sõna jõudis kohale, iga tundevarjund oli tajutav.


Ja siis oligi üritus läbi.
Peaaegu.


Võitjale anti võimalus kuulsa kirjaniku mälestusmärgi juures küünal süüdata ja kirjanikule tema loomingu austajate poolt tänu avaldada.



Kõige lõpuks oli muidugi pildistamine. Maarja oli hädas, et kõik auhinnatud esinejad ja nende tublid õpetajad pildile ära mahuksid. 
Esinduspilt tuleb temalt ;)

Minu seebikarp tegi klõpsu ära, mis sest, et pilt hägusevõitu, aga kõik said peale... kui just kuhugi selja taha peitu ei pugenud.


Aitäh sponsoritele, sest nende toetuseta oleks asi välja kukkunud vesine kui eilne ilm;)


Nüüd ikka tummisem ja rammusam!

Kohtumiseni järgmisel aastal!
...