...
Iga reisil on eesmärk.
Meie reisi eesmärk oli rohkem teada saada põlevkivist ja põlevkivi kaevandamisest, tundma õppida erinevaid pinnavorme, lisaks saada otsene kontakt Eestimaa looduse eripärasusega.
Koolis õpime kõike seda juba V ja VI klassis, kus loodusõpetuse tunnis saame esmase ettekujutuse erinevatest pinnavormidest oma kodukohas ja Eestis.
Suuremad kõrgustikud, madalikud, tasandikud.
Põhja-Eesti paekallas.
Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.
Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.
Läänemeri, tema asend ja mõju inimtegevusele.
Vesi kui ranniku kujundaja.
Õpime märkama Läänemere ilu ja erilisust.
Õpime olema keskkonnateadlikud ja -hoidlikud.
VII klassis õpime geoloogiat.
Kivimite teke.
Paljand ja murenemine.
Sete ja kivistumine.
Settekivimid ja fossiilid.
Pinnamood ja pinnavormid.
VIII klassis on teema "Veestik"
Veeressursside jaotumine Maal.
Maailmameri ja selle osad.
Lahed ja väinad.
Sisemeri.
Juga.
Soolsus maailmamere eri osades.
IX klassis
Eesti pinnamood ja pinnavormid.
Mandrijää tegevus pinnamoe kujunemises.
Eesti geoloogiline ehitus.
Maavarad.
Aga mitte ainult seda.
Avardame silmaringi, õpime kuulama ja märkama.
Oskame viisakalt ja turvaliselt käituda.
...
Iga reis saab kuskilt alguse.
Meie reis algab Järvamaalt, Albu vallast.
Meil on armas kodukoht ja kaunis loodus.
Albu vald paikneb Kõrvemaa lääneosa ja Pandivere kõrgustiku idaosa ülemineku alal.
Albu valla looduskaunid kohad ja objektid:
Vulbi maastikukaitseala
Rehesaare suurkivi
Valgehobusemägi on Kõrvemaa kõrgeim tipp – 106,9 m merepinnast.
Valgehobusemägi asub
Mägede mõhnastikus.
Mõhnastik on tekkinud mandrijää sulamisel.
Liustiku järvedesse kogunes kivimmaterjal (kruus, liiv),
mis jää sulamisel maha jäi.
Moodustusid pealtvaates ümaraid pinnavormid –
mõhnad.
Seega -
mõhnad on künkad, mis
koosnevad liustikust välja sulanud setetest – kruus, liiv.
Järvamaalt Virumaale.
Ida-Virumaa.
Maakonna pinnamood on üsna tasane.
Suuremad
pinnavormid:
Soome lahe rannikumadalik,
Viru lavamaa,
Alutaguse madalik,
Peipsi rannikumadalik.
Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses
Põhja-Eesti pank. Pankranniku keskmine kõrgus on üle
50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle
merepinna.
Ontikast ida pool asub Eesti kõrgeim -Valaste juga (20-25 m)
Vaatasime merd.
Kõigepealt kõrgelt ja kaugele.
Meretorn Saka mõisa juures.
Käisime ka.
Trepist alla ja mere äärde.
Vaatasime kivimikihte pankrannikul.
Imetlesime merd.
Katsusime Läänemere vee soojust.
Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast
Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi.
Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla.
Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle
50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka
veehoidla) kaldajoont.
...
Aga tuhamäed ja aherainemäed?
Kõigepealt käisime kaevanduses, et teada saada, mis on põlevkivi, kuidas seda kaevandatakse ja milleks kasutatakse.
Selleks sobis kõige paremini Kohtla Kaevanduspark-muuseumi külastus.
Kohtla Nõmmele endisesse
kaevandusse on rajatud kaevandusmuuseum.Muuseumis saab tutvuda kaevurite tööga läbi aegade ja näha kaevanduskäike, tutvuda kaevetehnikaga ja sõita rongiga.
Aga tuhamäed ja aherainemäed?
Aherainemäed on kaevandatud maavara
rikastamise jääkidest kuhjatud puistang.
Eestis asuvad aherainemäed Ida-Virumaal, kus kaevandatakse
põlevkivi.
Tuntumad on Kukruse aherainemägi, Tammiku aherainemägi, Jõhvi aherainemäed jt.
Kukruse aherainemägi on Eestis üks vanimaid.
Jõudsime ka need pinnavormid üle vaadata.
Nüüd tuleb koostada referaat.
Teemad IX klassile:
Põlevkivi ja selle kaevandamisega seotud probleemid.
Järvamaa ja Virumaa kõrgemad pinnavormid.
Põlevkivi kaevandamine läbi aegade.
Kukruse ja kukersiit.
Põlevkivi - taastumatu ressurss.
Paekivi ja põlevkivi.
Kaevandused ja karjäärid Järvamaal ja Virumaal.
Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine.
Mägede mõhnastik ja Valgehobusemägi.
Looduslikud ja inimtekkelised pinnavormid Ida-Virumaal.
Põlevkivienergia ja alternatiivenergia.
Oodatud on ka kõik õpilaste tehtud fotod.
õpetaja Külli
...
