reede, 25. november 2016

Ütlemata sõnad

...
Aitäh teile, Marko ema ja isa :)

Kinkekaart oli suureks abiks meie ühise peo - Albu kooli 95. sünnipäeva - korraldamisel!

Koolimajas ootab teid kingitus!


...

reede, 18. november 2016

Õpetaja... ikkagi inimene

... 
See on nüüd küll postitus, mida koolilapsed ei tohi lugeda!
Muidu nad äkki hakkavad arvama, et ongi.
Tavalised inimesed. 
Õpetajad.
Kui mina koolis käisin, siis ausõna, ega ma ise ka ei uskunud.

No et on.
Tavalised inimesed.

Mul oli ikka täiega tunne: õpetaja on õpetaja.
Tööl, kodus, puhkehetkel muust ei mõtle, kuidas õpetada.

Ja et õpetajate ainus soov on, et lapsed muud ei teeks, kui kogu aeg õpiksid.
Koolis, kodus, puhkehetkel.

Täna olen nii tark, et tean: kes õppida tahab, leiab alati võimaluse. 
Kes õppida ei taha, leiab alati vabanduse.

Õpetaja saab ainult suunata ja juhtida.

Motiveerida.

Toetada.

Õpilast ja õppimist.

Aga muidu on õpetaja täitsa tavaline inimene.

Usun, et kõik on sellega nõus ;)





 ...

pühapäev, 13. november 2016

Kaunis kontsert

...






...

neljapäev, 3. november 2016

Leitud pildid, lood ja laulud 3

...
III osa
Et lugu liiga pikaks ei läheks, teeme järgmise osa.

Algus on siin.
Ja siin

Uued ja vanad uudised tänaste ja endiste õpilaste tegemistest.

Aga mitte ainult!
Vaatame ka ülejäänud koolipere toimetamisi.

Ajakirjandusest ja internetist leitud fotod, jutud, laulud :) 

...
4.nov 2016
Uued leiud.



Leidsin ta Järva Teataja arhiivist artikli Mari tegemistest.

Kümmekond aastat on tema gobeläänid läinud auhinnaks Järvamaa "Aasta Tegu" konkursi võitjale.

 
26.jaanuar 2008
Järva Teataja

Mari lõpetas Albu kooli 1993
...

3.nov 2016

Üks peaauhind Ireenile - Eesti Looduse fotovõistlus.
Eesti Päevalehe artikkel Delfis.
November 2013
Foto ise on selline.
Ireeni piltide hulgast leidsin ka foto Albu mõisahoonest.


Ja teisigi ilusaid pilte.
Ireen lõpetas Albu kooli aastal 1998.
...

teisipäev, 1. november 2016

Märkmed ja märkused

...


IV osa arhiivimaterjalide põhjal.

Päevaraamatu vahelt leian ka kirjakesi, enamasti puudumistõendid, aga ka muid märguandmisi koolijuhatajale.
-          W.a . hr Raudsepp
Minu laps puudub igal laupäeval usulistel põhjustel.
-          v.a. hr Koolijuhataja
Minu laps puudus halva ilma tõttu.
Küllap oli veebruarikuine pakane tõeliseks takistuseks, eriti ajal, kui talud hajali koolihoonest kaugel ja transpordivahendiks heal juhul hobune ja saan, rohkem siiski ehk tuli jalgsi läbi lume kooli poole sumada.

1920ndate ja 1930ndate Päevaraamatutes kajastavad hinded koolilaste õppeedukust, märkusi käitumise kohta sealt ei leia.

Ma küll hästi ei usu, et tol ajal lapsed pahandust ei teinud.
Või mine sa tea!
Pildil on tublid Albu koolilapsed puud istutamas...
1920ndad aastad.

...
Küll aga leidub märke halvast käitumisest 1950ndate aastate dokumentidest. Mida tegid siis koolilapsed 60 aastat tagasi?
Käib pidudel ja kinodes loata või viibib kauem lubatud ajast.
Ei taha alluda distsipliinile.
Käitub vulgaarselt õpetajate vastu.
Tegeleb tunni ajal kõrvaliste asjadega.
Toob kooli kõrvalisi esemeid ja tegeleb nendega tunni ajal.
Plaksutab paberiga tunni ajal.
Põletab küünalt vaatamata õpetaja märkusele.
Paneb tunni ajal paberist maski ette.

Märkused on märk sellest, et koolilapsed on läbi aegade kooliellu vaheldust püüdnud tekitada. Loomulikult olid laulukoorid, tantsupeod ja näiteringid, aga see oli pigem kooliväline tegevus, tundide mitmekesistamiseks oligi vaja mõnikord mask ette panna või paberiga plaksutada. Iseasi, kas õpetajad seda heaks kiitsid. Nii aastaid tagasi kui ka tänasel päeval on pedagoogid arvamusel, et tunnis peaks eeskätt ikka õppima.

Mis veel läbi aastakümnete muutumatuna on püsinud?
1921.aastal kooli käsutusse antud härrastemaja oli siis ja on praegu kaunis esinduslik hoone, mille esikülge veranda ja trepp ehtimas. Seda, kui palju on fotosid, mille tegemisaega vaid trepil olevate inimeste (ja seljasolevate riiete) järgi paika saab panna, ei oska päris hästi ette kujutadagi.
Neid pilte vaadates näed, kuidas inimesed ajas muutuvad, hoone näitab vahepeal küll väsimuse märke, kuid oma välisilme on ta säilitanud tänase päevani, on teinud 1990ndate lõpus läbi uuendus- ja noorenduskuuri ja loodetavasti kestab haridusasutusena meie kodukandis veel pikki aastaid.

Mida öelda lõpetuseks? Vanadesse paberitesse on kirjutatud meie ajalugu, aga et sellest lugu kirjutada, peab olema palju aega. Seepärast selline lühike ja linnulennuline ülevaade.
...