Leitud pildid, lood ja laulud 2

...

II osa

Uued ja vanad uudised tänaste ja endiste õpilaste tegemistest.

Aga mitte ainult!

Vaatame ka ülejäänud koolipere toimetamisi.

Internetist leitud fotod, jutud, laulud :)
...

2. nov 2016

Teine lugu veel tänasesse päeva.

Kui juba kunstist rääkida, siis kindlasti Mare.
Mare lõpetas meie kooli 2011. aastal.

Teadsin juba siis, et ta on hea käega tüdruk, mul endalgi üks tema joonistatud pilt olemas :)

2015. aasta juunis on Delfi "Noorte Hääles" temast ja  eeskätt tema loomingust pikk artikkel.

5 tema joonistatud pilti galeriis, ühe laenasin siia :)

...
Jätkan täiendamist.
Sirvisin kevad-suviseid Järva Teatajaid... jah ennäe!

Kadri kirjutatud artiklid.

Tegelikult tean, et Järva Teataja oli Kadri suvine praktikakoht.

Kadri lõpetas meie kooli 2012.aasta kevadel.
Kadri nime leidsin ka 2015.aasta Tartu ja Tartumaa kuldmedalistide nimekirjast.
Nõo Reaalgümnaasium.

Nimi ja foto .

Aga oma artiklis kirjutab Kadri Ebest, kes oli Albu koolis tööl ringijuhina. Ebe juhendamisel õppisid lapsed tegema joonisfilme.

 Artikkel on huvitav, tasub läbi lugeda.
Foto ka Järva Teatajast.
14. mai 2016

Ebe ja tema looming.

...
Küllikese kuuldemäng. Fb tuletas meelde, et 2 aastat tagasi olen linki jaganud. Vana link ei toiminud, aga leidsin uue. Tasub kuulata!
Küllike sai selle näidendi eest eripreemia.
Aasta siis oli 2011.

Pildi leidsin Järva Teatajast, seal artikkel "Sõnad seovad tundeid".
juuni 2012

...

01.01.2016 

Renate esines Albu kooli 95. sünnipäeva. 

Ta ise räägib oma blogis paar sõna vilistlaste peost, laulu on ka!

Renate lõpetas Albu Põhikooli 2010. aastal.

....
Üks Tegemiste-blogist laenatud lugu, tegelikult on see 1. koolipäeva postituse juures (ikkagi aabits!).

Mine lehele siia, ja siis otsi link ALBU LAPSED. 
Täitsa tuttavad näod :)
Ja õpetaja Mare räägib ka!
Tore ju teada, millisest AABITSAST meie lapsed õpivad!

Ja hea teada sedagi, et Lotte õppekomplekti koostajate hulgas on meie kooli õpetaja!
...
01.11.2016
Olen jälle leitud pilti lisamas. Tänane Järva Teataja!
Mul on tegelikult tekst ka maha pildistatud, siis kui ajaleht "vanaks on jäänud", panen pildi artiklist ka siia :)

Multifilm ananassi seiklustest võitis peapreemia.

Põhjaliku eeltöö teinud Albu põhikooli õpilased tõid Priit Pärna animafilmide festivalilt koju peapreemia. Pildil tegelevad Kaarin Rannu (vasakul) ja Anna-Maria Praks ananassi seiklustest kõneleva animafilmi järeltöötlusega. Lisaks neile kuulus võistkonda Grete Roos. Foto: PPAFF

 
...
31.10.2016
Jätkan täiendamist. Seekord meie kooli vilistlane Leho.
Lugu ise on siin, pilt võetud artikli juurest.

Postimees 
Tubli tegu spordis!

Pikem lugu Järva Teatajas.
...

Lahedad pildid ajalehest 1

...

Ehk uue pealkirjaga
LEITUD PILDID,  LOOD JA LAULUD

Otsisin fotosid, mis räägiksid kooli kaugemast ajaloost, aga leidsin vahvaid lähi-ajaloo pilte.

Mõtlesin, et korjan kokku.

Internetist leitud pildid.

Ja  iga pildi juures ka lugu.

Ja nüüd näen: kui algus on tehtud, siis täiendamine läheb ludinal.

Nii et lisan pilte selles järjekorras, kuidas leian.

Uued ja vanad uudised tänaste ja endiste õpilaste tegemistest.
Aga mitte ainult!
Vaatame ka ülejäänud koolipere toimetamisi.

Internetist leitud fotod, jutud, laulud :) 
...

Uus uudis, täna (30.10.2016) leidsin."Virumaa Teataja" ja kultuur.err.ee lehelt.

7 Albu kooli last parimate hulgas.

Grand Prix ja I koht!!!

....

Märts 2016; Järva Teataja.
...

November 2015; Järva Teataja.
...
 

Oktoober 2015, Järva Teataja.
...

November 2013, Järva Teataja.
...

Jaanuar 2012, Järva Teataja.
...

 Detsember 2011, Järva Teataja
....

Juuli 2010, Järva Teataja.
...

September 2009, Järva Teataja.
...

oktoober 2008; Järva Teataja.
...

Detsember 2006, Järva Teataja.
...
"Laulge kaasa" Albus.
Saadet saab vaadata siit! Nägin tuttavaid nägusid ;)

Juuni 2005, Järva Teataja .
...

Kool ajas tagasi (3.osa)

...

Ehk siis

Päevaraamat 90 aastat tagasi

Kui aga tagasi minna ja vaadelda tolleaegset koolielu, saab appi võtta klassipäeviku.

Albu 6.kl. algkooli III ja IV klassi päevaraamat.

1927/1928

Päevaraamat annab teada, et tunnid algasid kell 9.00, tunni pikkus 50 minutit ja vahetund 10 minutit. Kell 12.50 algas pikk, 20minutiline vahetund, küllap see oli söömise aeg. Tunniplaanis näen: kodulugu (3 tundi nädalas), matemaatika (6 tundi nädalas), emakeel (6 tundi nädalas), saksa keel (2 tundi nädalas), 2 tundi laulmist, 2 usuõpetust, lisaks veel võimlemine, tööõpetus, käsitöö. Kokku 26 tundi ja 6päevne koolinädal.

III klassi nimekirjas on 17 õpilast.

IV klassi nimekirjas 12 õpilast.

Mida siis õpiti? Päevaraamat näitab läbivõetut õppeaasta esimestel päevadel.

Kodulugu: „Mälestusi suvest“, „Sügise tulek“, „Taevavõlv. Videvik ja koit“

Emakeel: „Emasüda“, „Sügismõtted“ (Koidula), „Tugevam surmast“, „Saunatare koduhoidja“

Matemaatika: „Kroon ja mark“, „Sajaliste, kümneliste, üheliste liitmine“, „Meeter ja cm“

Usuõpetuse teemad: „Sõnakuulmatus viib kuriteoni“, „Kõikide asjade algus“, „Kiida nüüd Issandat“

Käsitöö: „Taskurätikute äärestamine“, „Tahvlilappide äärestamine“

Laulmine: „Kui ma hakkan“, „Kodust lahkudes“

Aga muudki koolielus toimuvat on sinna päevaraamatusse sisse kirjutatud. 

Korrapidajate määramine, nende kohustused.

Käte, kaela, kõrvade järelvaatus.

Riietumine ja riiete puhtus. Riiete järelvaatus.

Jutuajamine õppevahenditest.

Kuidas isa ja ema meile head teevad.

...

Killukesi ajaloost

...

Fotol olev märkus ja kokkuvõtvad hinded on pärit küll kaugest kaunist kooliajast... kui puud olid rohelisemad, taevas sinisem, lapsed sõnakuulelikud kui inglid ja õpetajad tõeline Maa Sool.

Märkus Tõnule, kes sülitab, peksab ust jalaga, vehib rusikatega ja lisaks veel lööb tagant üles.
Kas olid siis 50ndad või 60ndad, kes seda enam mäletab.


Aga jutt läheb aga veelgi kaugemale, aastad siis olid 1920ndad ja 1930ndad.

II osa

See on omamoodi sõltuvus: võtta kätte vana klassipäevik, lapata lehti, lugeda nimekirju. Minna ise oma mõtetes tagasi sellesse kaugesse aega ning saada osa tolleaegsest koolielust.

Ja näha, et kuigi ajad on muutunud, on koolielus päris palju sellist, mis oma väärtust pole kaotanud.

Õpilase isiklikult kaardilt saan lugeda.

Õpilane G.K. (sündinud 1918)

1926/1927 Püüdlik õppimises, tähelepanelik, hää arusaamise ja mäluga, riietumine korralik.

1928/1929 Püüab olla „liiga tark“, muidu endine.

1929/1930 Ühiskonnas juht. Tugeva, aga taltsutamatu tahtega, teoreetiline tüüp, tegevus mõtteline, tugeva huviga, vaatlusis iseseisev, aktiivse tähelepanuga, kerge arusaamisega, töötamisviis kõikuv, mälu kiire ja kaaluv, iseseisva mõtlemisega, vaba fantaasiaga, väljendusis arenenud suuliselt ja kirjalikult, töös aeglane, aga hoolas, õiglane ja kohusetruu, koolitöis ja riietuses korralik.

Õpilane H.S. (sünd 1923)

Andmed vaimlise arenemise kohta.

1931/1932 Hää. Huviga, arusaamisega, hoolsusega töötab. Lugupeetud kõigist, armas kõigile.

1932/1933 Hää. Väga hoolas ja täpne, otse eeskujulikult. Avara mõistusega. Viisakas. Kunagi ei tee rumalusi. Tore poiss.

1933/1934 Eeskujulik õpilane õppimises ja käitumises teistega.

Kodused olud.

Vanemad talupidajad. Kodus kord ja puhtus. Laps puhtalt, hästi riietud. Vihikud, tööd eeskujulikult korras. Ei hiline, ei puudu.

Nii tahaks teada, kuidas selle tubli koolilapse elu hiljem kulges, kas ka tema ülejäänud elu nii edukas ja õnnelik oli.

Aga ega siis kõik pole musterlapsed.

Õpilase E.H. (s 1923) kohta saab lugeda:

1931/1932 Vaimline areng rahuldav. Kartlik, saamatu, ei oska kohaneda kooliga. Loeb hästi.

1932/1933 Rahuldav. Töös puudub püüdlikus, hoolsus, energia. Teeb, et on tehtud. Aeglane.

1933/1934 Areneb visalt.

Kodused olud.

Vanemad kohapidajad, olud rahuldavad. Lapse eest hoolitsetakse. Rõivad ja vihud puhtad. Puudub asjatult.

Ehk siis võib öelda, et üks tavaline koolilaps, kel oli lihtsalt raske kooliga kohaneda. Päris kindlasti sai ta oma tulevase eluga kenasti hakkama. Kui talle võimalus anti. Sündinud 1923, palju neid võimalusi oli? Vene mobilisatsioon, Saksa mobilisatsioon, varjamine metsas, põgenemine välismaale?

Iga nime taga on lugu. Ja kindlasti kuskil on keegi, kes neid lugusid ka teab. Mõnda lugu tean minagi. Olen näiteks lugenud üht venekeelset kirja, kus teatati, et J.T. langes lahingutes Velikije Luki all. Tema, kes 1920ndatel õppis samuti kohalikus koolis.

Kohalik kool oli tol ajal selline.
Usun, et foto on 1920-ndatest.

 ...

Sünnipäevalaps kool

...
95 on aukartust äratav number.

Seda tunnet, kui ma seal kooli arhiivis kolasin, kui hoidsin käes kooliga seotud vanu dokumente... seda tunnet on raske kirjeldada. Ligi 100 aastat ajalugu.

Sellest sai näitus koolimajja,
Sellest sai lugu kooli almanahhi.

Loo tõstan lühendatuna siia ka.
Jupikaupa... et ikka pilte ka juurde mahuks.
...
I osa

Kui võrrelda Albu kooli vanust inimese eluega, siis päris kindlasti võib öelda, et 95 aastat on pikk aeg. 95aastane inimene on pikaealine inimene, aga ka 95 aastat järjepidevat haridust ühes koolihoones on pikk aeg.

Sünnipäeval oleks tore rääkida sündimise lugu, aga need, kes sünnihetkel kohal olid, neid inimesi enam meie hulgas ei ole. Pole neid, kes oma kooliteed 1921. aastal siin alustasid, ja hoopiski mitte neid, kes 20ndate algusaastail Albus hariduselu korraldasid ja koolitarkust jagasid. Neid inimesi pole rääkimas, aga räägivad paberid, mis kooli arhiivis hoitud ja säilitatud. Vanad klassipäevikud, aruanderaamatud, töökavad. Tolleaegsete töötajate käsikirjalised dokumendid, mõned paberid märkmetega, mõned teated lastevanematelt, tähelepanekud klassipäevikutes.

1921. aastast on alles ka dokumendid nendest õpilastest, kes alustasid oma kooliteed Albu algkoolis.

Tuttavad perenimed annavad märku, et järjepidevus on säilinud. Vähemasti meeldib mulle nii mõelda.

Kreisberg, Elmar. Kooli astus 20. sept 1921. Varem õppis Albu eelkoolis.

Trummer, Aurelie. Kooli astus 20. sept 1921, varem õppis Sääsküla eelkoolis

Tuherm, Bernhard. Kooli astus 20. sept 1921, varem õppis Madise Haridus-Seltsi koolis.

Tramberg, Helmi. Varem õppis Sääsküla eelkoolis.

1921/1922 õppeaastal oli Albu algkool 6klassiline, õpilasi koolis 117. Algklassides oli lapsi rohkem: I kl 24, II kl 28, III kl 30 ja IV kl 20 õpilast. V klassis 11 ja VI klassis vaid 4.

1920ndate keskel oli koolis juba 154 õpilast, seejärel hakkas aga arv kahanema, kuid veel 10-15 aastat oli see jätkuvalt suurem kui 100.  

Foto peaks olema 1920ndate algus-aastatest.

...

AHHAA-s käik

...
VII klassi lugu

Teisipäeva hommikul sõitis VI - IX klass bussiga AHHAA-sse. Kohale jõudsime veidi liiga vara, mängisime õues sellise autoga, mida sai maast õhku tõsta. 

Kui sisse saime, jagati meid kaheks grupiks. Teine grupp läks mujale, meie läksime sellisesse saali, kus oli palju veeteemalisi asju. Seal jagati meid veel rühmadesse. Tegime paar töölehte, siis liikusime edasi nn salalaborisse, kus vaatlesime vedelike tihedusi. Paksemad vedelikud olid all ja väiksema tihedusega vedelikud peal.

 Foto: Daniel

Foto: Fb-st

Siis said kaks rühma kokku ja mindi sööma. Söögiks oli risotto ja kook.

Edasi hakkasime meie kala lahkama. Kala hais mulle ei meeldi ja sellest hakkas natukene halb. Õpetajad pakkusid, et võib välja minna, aga nii hull see asi ka ei olnud.

AHHAA-st lahkudes läksime lodjaga sõitma. Lodja katusel olid pehmed lambanahad, kus sai istuda ja pikutada. Sõitsime natuke looduses ja siis Tartu linna vahel. Sõitsime paljude sildade alt läbi. Mõned reisikaaslased rääkisid (röökisid) suvaliste inimestega, kes kaldal olid. Sõit kestis umbes tund aega. 

Pärast lodjasõitu käisime poes. Bussis sõime, rääkisime ja kuulasime niisama muusikat.

See oli tõesti väga vahva päev!

Foto: Fb-st

VI klassi lugu

- Käisime AHHAA-s ja lodjaga sõitmas.

- Õppisin kala lahkama ja näitust kalade sisikonnast tegema.
- Minu tiimis ei julgenud keegi kala lõigata, siis tegin mina kõik töö ära.

- Õppisin jalgadega lükatava autoga sõitma.

- Teadusteater oli ka tore.

- Mulle meeldis lodjaga sõita.

- Meeldis AHHAA-s ja eriti kala lahkamine.
...

Teistmoodi koolipäev

...

20. septembril oli koolipäev küll, aga teistmoodi kui tavaliselt.

Siin siis mõtteid sellest päevast, korjatud kokku siit-sealt.

Eeskätt IX klassist.

Kõik olid nõus meenutama!
Pildid Fb-st.

- Alustasime oma ekskursiooni päris vara, mina tavaliselt alles magan sellel kellaajal kodus.

- Meie reis algas kell 7 hommikul, tee peal noored kogusid energiat, et uusi kogemusi jaksaks omandada.

- Bussis laulsime ja kuulasime muusikat.

- Läksime AHHAAsse, seal oli õppepäev.

 - Mulle meeldis väga AHHAA, sest seal oli palju huvitavat ja sai igasuguseid katseid teha.

- Algul oli kõige raskem ülesanne, pidime arvutama vee rõhku. Peale seda läksime vedeliku tiheduse töötuppa, seal pidime valama vedelikke üksteise peale kokku, meil tuli vist kõige ilusam.

 

- Õppisin natuke kalade elundkondadest, ainete segunemisest ja natuke udust.

- Kalade lahkamine oli kõige rõvedam asi, mida ma näinud olen, ei teeks seda enam kunagi.

 

- Lahkasime kala, pärast pidime küsimustele vastama.

- AHHAA keskuses sai palju veealaseid teadmisi.

- Ülesanded olid päris põnevad, sain palju uusi teadmisi, sain korrata ka mitmeid asju, mida õppisin V või VI klassis.

- Teadusteater meeldis kõigile kõige rohkem, seal näidati toredaid katseid.

- Meeldis teadusteater, seal paugutati korralikult.

-  Lõpppauk oli päris suur!!

- Hiljem läksime lodjaga Emajõe peale, see oli päris tore, sest me lehvitasime inimestele ja ilus vaade oli Tartu linnale. 

 

 - Me lehvitasime absoluutselt kõigile!

- Terve päev oli huvitav ja tore.

- Ilm oli ka super, aga tuul oleks võinud vaiksem olla. 

- Lodjaga võiks uuesti sõitma minna, see oli kõige lahedam :)

- Muidugi oli see päev tunduvalt toredam kui tavalised päevad.

...