Peresportlased batuudil

Mõned hetked batuut-takistusrajalt.

...

Lõpetajad 2016

...

Kohe-kohe heliseb neile viimane koolikell.

Väikesed sõbrad on need, kes on suured koolikaaslased piduliku kellahelinaga teele saadavad.

Viimane võimalus olla koolilaps, õigus olla lapsik, võimalus tembutada... või mitte tembutada.

Nemad otsustasid nii, et kui juba lahkumine, siis meeleoluks, kui hüvastijätt, siis võimalikult tõsiseltvõetav.

Või lihtsalt tõsine.

Esimene klass on esindatud kui peaaegu tervik, kahekesi kõik oluline tehtud.
Laulud said lauldus, koolikell kõlistatud.

Sellised me oleme!

Laske meil olla need, kes me olla tahame...

8. klassi tervitus.

Ja meie kõikide soovid:
kivi kotti!
head põrumist!
tuult tiibadesse!

Ongi see samm astutud, nüüd siis raamatud pihku ja õppima.

Mõni päev veel ja ongi eksamid.

Kuldne kullekupukimp saalis säramas.
Nüüd, kui kõik on läinud...

 

...

Loovtööd 2016

...
Täna oli loovtööde kaitsmine.

Töö tehtud, nüüd siis see viimane, nö punkti panemine.

Kõik 9 tööd  said läbi räägitud ja teistele tuttavaks tehtud.

Siin nad on!
"ANK kodulehekülg".
Kohaliku noortekeskuse koduleht.

...

...

"Matemaatika õppevideod"

 

...
Mälumängu koostamine.
"Looduskaunid kohad Albu vallas."

 

...

Jalgpallipäev õpilastele.

 

...

Kodukoha vanad pühadpaigad.

...

Omaloominguline laul. Kuidas tekkis mõte ja kuidas mõttest sai lugu. 

Ja väga ilus lugu!

"Jäine reaalsus".

...

"Mõisakunst tänapäevas".

Töö käigus valmisid toamaketid, millel kasutatud Albu mõisa motiive.

...
Lumelaua slaalomi õppevideo algajatele.

...
Kõige lõpuks toodi saali päris koer.
Loovtöö oli koeraperest, poegade sünnist kuni nende uude koju kolimiseni, kõik töösse sisse kirjutatud.
"Meie kenneli E-pesakonna sünd".

Kui nüüd küsida kuulajate arvamust, siis kõik ettekanded olid haaravad ja teemad huvitavad.

...

Tantsupäev ja kikapuu

...

29. aprill on rahvusvaheline tantsupäev.

Rahvusvahelisel tantsupäeval  rahvusvaheline tants.

Kikapuu või kikapoo.

Või cicapo.

Meloodia aluseks helilooja Max Oscheiti, "Picador-Marsch". 

Tantsu koreograafia pärineb Venemaal populaarsest Ameerika ballitantsust "Ki-ka-po", mida algselt tantsiti Harry Von Tilzeri meloodiaga „My Pretty Little Kicapoo“ (allikas: Vikipeedia). 

Ilm oli suurepärane, parim plats tantsimiseks koolimaja ees.

Kõigepealt toimus kogunemine.

Esimesed sammud olid sellised arglikud ja ettevaatlikud.

Mida aeg edasi, seda suurem hoog.

Õpetaja Pillel ka tants jalgades.

Kui algul tuli muusika Vikerraadiost, siis pärast oli täitsa oma ja otse.

Sest juba muistsed eestlased teadsid: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama... 

...
Kes tantsu ei löönud, see nautis niisama.

Kes muusikat, kes vaatemängu.

Kes isetegemist tantsuplatsi kõrval...

... või jooksu jalgpalliplatsil.

 Või tantsis hoopis oma tantsu hekiringi keskel.

Mina tegin pilti.

 

Lõbus oli kõigil.

...

Vilistlased

...

Täna käisid koolis külalised.

Ei olnud võõrad, ikka omad.

Vähemasti 2 selle aasta AKK lõpetajat on meie noored, kes 3 aastat tagasi siit majast tuule tiibadesse saanud. 

Hoiame teile pöialt!

Pehmet põrumist eksamitel!

...

Lihtsalt üks koolipäev

...
Täna oli stiilipäev... punkarite stiil.

Kõige stiilsemad püüdsin kinni.
Et lähemalt vaadata.

Lahedad punkarid!

Olen nii rahul, et mul just selline kolleeg on :)

Aga muidu... jõulud hakkavad lähenema.
Esimene kuusk on igatahes paika pandud.

Vaikses nurgakeses ettevalmistused esinemiseks.

Igal omad toimetused.
Vaikiva vaatleja tähelepaneliku pilgu all.

...

Valgehobusemäelt tuhamägedele

...

Iga reisil on eesmärk. 

Meie reisi eesmärk oli rohkem teada saada põlevkivist ja põlevkivi kaevandamisest, tundma õppida erinevaid pinnavorme, lisaks saada otsene kontakt  Eestimaa looduse eripärasusega.

Koolis õpime kõike seda juba V ja VI  klassis, kus loodusõpetuse tunnis saame esmase ettekujutuse erinevatest pinnavormidest oma kodukohas ja Eestis.

Suuremad kõrgustikud, madalikud, tasandikud.

Põhja-Eesti paekallas.

Mandrijää osa pinnamoe kujunemises.

Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.

Läänemeri, tema asend ja mõju inimtegevusele.

Vesi kui ranniku kujundaja.

Õpime märkama Läänemere ilu ja erilisust.

Õpime olema keskkonnateadlikud ja -hoidlikud.

VII klassis õpime geoloogiat.

Kivimite teke. 

Paljand ja murenemine.

Sete ja kivistumine.

Settekivimid ja fossiilid.

Pinnamood ja pinnavormid.

VIII klassis on teema "Veestik" 

Veeressursside jaotumine Maal.

Maailmameri ja selle osad.

Lahed ja väinad.

Sisemeri.

Juga.

Soolsus maailmamere eri osades.

IX klassis 

Eesti pinnamood ja pinnavormid.

Mandrijää tegevus pinnamoe kujunemises.

Eesti geoloogiline ehitus.

Maavarad.

Aga mitte ainult seda.

Avardame silmaringi, õpime kuulama ja märkama.

Oskame viisakalt ja turvaliselt käituda.

...

Iga reis saab kuskilt alguse.

Meie reis algab Järvamaalt, Albu vallast.

Meil on armas kodukoht ja kaunis loodus.

Albu vald paikneb Kõrvemaa lääneosa ja Pandivere kõrgustiku idaosa ülemineku alal.

Albu valla looduskaunid kohad ja objektid:

Jänijõgi ja Jänijõe uhtlammimets

Vulbi maastikukaitseala

Rehesaare suurkivi

Ja muidugi Valgehobusemägi.

Valgehobusemägi on Kõrvemaa kõrgeim  tipp – 106,9 m merepinnast.

Valgehobusemägi asub Mägede mõhnastikus.

Mõhnastik on tekkinud mandrijää sulamisel.

Liustiku järvedesse kogunes kivimmaterjal (kruus, liiv), mis jää sulamisel maha jäi. 

Moodustusid pealtvaates ümaraid pinnavormid – mõhnad.

Seega - mõhnad on künkad, mis koosnevad liustikust välja sulanud setetest – kruus, liiv.

 Järvamaalt Virumaale.

 Ida-Virumaa.

Maakonna pinnamood on üsna tasane.

Suuremad pinnavormid:

Soome lahe rannikumadalik,

Viru lavamaa,

Alutaguse madalik,

Peipsi rannikumadalik.

Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna.

Ontikast ida pool asub Eesti kõrgeim -Valaste juga (20-25 m)

Vaatasime merd.

Kõigepealt kõrgelt ja kaugele.

Meretorn Saka mõisa juures.

 

Käisime ka.

Trepist alla ja mere äärde.

Vaatasime kivimikihte pankrannikul.

Imetlesime merd. 

Katsusime Läänemere  vee soojust.

Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi.

Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla.

Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.

...

Aga tuhamäed ja aherainemäed?

Kõigepealt käisime kaevanduses, et teada saada, mis on põlevkivi, kuidas seda kaevandatakse ja milleks kasutatakse.

Selleks sobis kõige paremini  Kohtla Kaevanduspark-muuseumi külastus.

 

Kohtla Nõmmele endisesse kaevandusse on rajatud kaevandusmuuseum.Muuseumis saab tutvuda kaevurite tööga läbi aegade ja näha kaevanduskäike, tutvuda kaevetehnikaga ja sõita rongiga.

  

Aga tuhamäed ja aherainemäed?

 

Aherainemäed on kaevandatud maavara  rikastamise jääkidest kuhjatud puistang. 

Eestis asuvad aherainemäed Ida-Virumaal, kus kaevandatakse põlevkivi.

Tuntumad on Kukruse aherainemägi, Tammiku aherainemägi, Jõhvi aherainemäed jt.

Kukruse aherainemägi on Eestis üks vanimaid.

  Jõudsime ka need pinnavormid üle vaadata.

Nüüd  tuleb koostada referaat. 

Teemad IX klassile:

Põlevkivi ja selle kaevandamisega seotud probleemid.

Järvamaa ja Virumaa kõrgemad pinnavormid.

Põlevkivi kaevandamine läbi aegade.

Kukruse ja kukersiit.

Põlevkivi - taastumatu ressurss.

Paekivi ja põlevkivi.

Kaevandused ja karjäärid Järvamaal ja Virumaal.

Põlevkivi kaevandamine ja töötlemine.

Mägede mõhnastik ja Valgehobusemägi.

Looduslikud ja inimtekkelised pinnavormid Ida-Virumaal.

Põlevkivienergia ja alternatiivenergia.

Oodatud on ka kõik õpilaste tehtud fotod.

õpetaja Külli

...