Märkmed ja märkused

...

IV osa arhiivimaterjalide põhjal.

Päevaraamatu vahelt leian ka kirjakesi, enamasti puudumistõendid, aga ka muid märguandmisi koolijuhatajale.

-          W.a . hr Raudsepp

Minu laps puudub igal laupäeval usulistel põhjustel.

-          v.a. hr Koolijuhataja

Minu laps puudus halva ilma tõttu.

Küllap oli veebruarikuine pakane tõeliseks takistuseks, eriti ajal, kui talud hajali koolihoonest kaugel ja transpordivahendiks heal juhul hobune ja saan, rohkem siiski ehk tuli jalgsi läbi lume kooli poole sumada.

1920ndate ja 1930ndate Päevaraamatutes kajastavad hinded koolilaste õppeedukust, märkusi käitumise kohta sealt ei leia.

Ma küll hästi ei usu, et tol ajal lapsed pahandust ei teinud.

Või mine sa tea!

Pildil on tublid Albu koolilapsed puud istutamas...

1920ndad aastad.

...

Küll aga leidub märke halvast käitumisest 1950ndate aastate dokumentidest. Mida tegid siis koolilapsed 60 aastat tagasi?

Käib pidudel ja kinodes loata või viibib kauem lubatud ajast.

Ei taha alluda distsipliinile.

Käitub vulgaarselt õpetajate vastu.

Tegeleb tunni ajal kõrvaliste asjadega.

Toob kooli kõrvalisi esemeid ja tegeleb nendega tunni ajal.

Plaksutab paberiga tunni ajal.

Põletab küünalt vaatamata õpetaja märkusele.

Paneb tunni ajal paberist maski ette.

Märkused on märk sellest, et koolilapsed on läbi aegade kooliellu vaheldust püüdnud tekitada. Loomulikult olid laulukoorid, tantsupeod ja näiteringid, aga see oli pigem kooliväline tegevus, tundide mitmekesistamiseks oligi vaja mõnikord mask ette panna või paberiga plaksutada. Iseasi, kas õpetajad seda heaks kiitsid. Nii aastaid tagasi kui ka tänasel päeval on pedagoogid arvamusel, et tunnis peaks eeskätt ikka õppima.

Mis veel läbi aastakümnete muutumatuna on püsinud?

1921.aastal kooli käsutusse antud härrastemaja oli siis ja on praegu kaunis esinduslik hoone, mille esikülge veranda ja trepp ehtimas. Seda, kui palju on fotosid, mille tegemisaega vaid trepil olevate inimeste (ja seljasolevate riiete) järgi paika saab panna, ei oska päris hästi ette kujutadagi.

Neid pilte vaadates näed, kuidas inimesed ajas muutuvad, hoone näitab vahepeal küll väsimuse märke, kuid oma välisilme on ta säilitanud tänase päevani, on teinud 1990ndate lõpus läbi uuendus- ja noorenduskuuri ja loodetavasti kestab haridusasutusena meie kodukandis veel pikki aastaid.

Mida öelda lõpetuseks? Vanadesse paberitesse on kirjutatud meie ajalugu, aga et sellest lugu kirjutada, peab olema palju aega. Seepärast selline lühike ja linnulennuline ülevaade.

...