Reportaaž sündmuskohalt

...
Hansenist Tammsaareni 

Meie kooli traditsiooniline üritus.

Võistulugemine.

30. jaanuaril on  A. H. Tammsaare 139. sünniaastapäev.

27nda hommikul oli koolimaja  tühi, nii tühi... aga valmis vastu võtma suurt hulka külalisi, nii lugejaid, nende juhendajaid ja saatjaid, žüriiliikmeid ning niisama huvilisi.

Tühjas koolimajas olid ära märgitud olulised ruumid.

Saal, kus toimub avamine. 

Lugemisruumid VI - VII klassi, VIII-IX klassi ja keskkooli õpilastele.

Raamatukogu oli reserveeritud žüriile.

Kuna liikemid veel kohal ei olnud, kasutasin kohaliku prominendi teeneid, kes oli nõus oma kohalolekuga ruumi veidi elustama. 

Üks meie kooli esindajaid võistulugemisel.

Ei saa jätta ka märkimata tüdrukuid, kes avamistseremooniale pidulikkust lisasid. 

Grete veel tubli esineja võistulugemisel.

Registreerijad ootevalmis... igaks juhuks ikka tund aega varem juba, sest mine sa tea!

Ja sealt nad tulevadki!
Külalised!!

Olete oodatud!!!

Kohe läks kiireks.
Registreerimine.

Mis samal ajal mujal toimus, ega ma ei tea. 

Noorem vanusegrupp käis minu juurest läbi, ikka kas nimi on kirjas, kas lugu õige, kas juhendaja kaasas.

Tunnetasin noorte esinemiseelset ärevust, nägin pöidlahoidjaid-õpetajaid.

Jagasin pastakaid, tänukirju ja (õnne)loosinumbreid.
Sain vastu korraliku annuse nooruslikku  energiat ;)

Nii palju tublisid, ilusaid ja julgeid noori mahtus ära ühte päeva!

Kokku oli esinejaid-võistlejaid 60.

Ja siis valitses koolimajas vaikus... niivõrd-kuivõrd. Isegi hiilivate jalgade all kriuksusid vana hoone põrandad, isegi sosinal öeldud sõnad tundusid võlvide all vastu kajavat.

Kui aus olla, ega polnud ju alati meeles hiilida, sosistamisest rääkimata. 

Loodetavasti oli abi suletud ustest ja esinejad said oma õpitud tekste rahus ja vaikuses kuulajatele ette kanda.

Vahepeal pakuti Toiduaidas priske lõunasöök, oli tõesti maitsev! 

Eriti kapsas ;)

Kõik, kel vaba hetk, saadeti sööma.
Läbi udu minemine, läbi udu tulemine.

Siil udus... kas see oli miski multikas?

Kui juba ilmast rääkida, siis ilma pole ollagi.
Vihm ja libedus, loigud ja lumetus. See pole jaanuar.

Samal ajal, kui toimus lugemine, elati tagatubades tulemusi oodates oma elu.

Ja korraga oli põhitöö tehtud.

Lugemine läbi,
žürii andis hinnanguid.

 Korraldajad jagasid auhindu.

Õpetaja Enda on juba 14 aastat ürituse eestvedaja olnud.

Ka meie uus vallavanem oli üritusel, kiitis noori ja võttis osa tublimate tunnustamisest.

Kes siis olid need tublimad?

Minu lemmik oli noorema vanusegrupi võitja Stella Tartu Hansa Koolist.

Keskmise vanusegrupi võitja Getter Kehra Gümnaasiumist.

Ja keskkooli noortest parim lugeja oli Merilin (Kiviõli 1.Keskkool).

Tegelikult olid nad kõik ikka väga head, žüriil oli kindlasti päris raske otsust langetada.

Tehtud see otsus sai, peapreemia võitis Getter Mägi, kes luges katkendi "Kõrboja peremehest".

Hästi luges, saalis oli haudvaikus, iga sõna jõudis kohale, iga tundevarjund oli tajutav.


Ja siis oligi üritus läbi.
Peaaegu.

Võitjale anti võimalus kuulsa kirjaniku mälestusmärgi juures küünal süüdata ja kirjanikule tema loomingu austajate poolt tänu avaldada.

Kõige lõpuks oli muidugi pildistamine. Maarja oli hädas, et kõik auhinnatud esinejad ja nende tublid õpetajad pildile ära mahuksid. 

Esinduspilt tuleb temalt ;)

Minu seebikarp tegi klõpsu ära, mis sest, et pilt hägusevõitu, aga kõik said peale... kui just kuhugi selja taha peitu ei pugenud.

Aitäh sponsoritele, sest nende toetuseta oleks asi välja kukkunud vesine kui eilne ilm;)

Nüüd ikka tummisem ja rammusam!

Kohtumiseni järgmisel aastal!
...