...
IV osa arhiivimaterjalide põhjal.
Päevaraamatu
vahelt leian ka kirjakesi, enamasti puudumistõendid, aga ka muid märguandmisi
koolijuhatajale.
-
W.a . hr Raudsepp
Minu laps puudub igal laupäeval
usulistel põhjustel.
-
v.a. hr Koolijuhataja
Minu laps puudus halva ilma tõttu.
Küllap oli
veebruarikuine pakane tõeliseks takistuseks, eriti ajal, kui talud hajali
koolihoonest kaugel ja transpordivahendiks heal juhul hobune ja saan, rohkem
siiski ehk tuli jalgsi läbi lume kooli poole sumada.
1920ndate ja
1930ndate Päevaraamatutes kajastavad hinded koolilaste õppeedukust, märkusi
käitumise kohta sealt ei leia.
Ma küll hästi
ei usu, et tol ajal lapsed pahandust ei teinud.
Või mine sa tea!
Pildil on tublid Albu koolilapsed puud istutamas...
1920ndad aastad.
...
Küll aga leidub märke halvast käitumisest 1950ndate aastate dokumentidest. Mida
tegid siis koolilapsed 60 aastat tagasi?
Käib pidudel ja kinodes loata või
viibib kauem lubatud ajast.
Ei taha alluda distsipliinile.
Käitub vulgaarselt õpetajate vastu.
Tegeleb tunni ajal kõrvaliste
asjadega.
Toob kooli kõrvalisi esemeid ja tegeleb
nendega tunni ajal.
Plaksutab paberiga tunni ajal.
Põletab küünalt vaatamata õpetaja
märkusele.
Paneb tunni ajal paberist maski
ette.
Märkused on
märk sellest, et koolilapsed on läbi aegade kooliellu vaheldust püüdnud
tekitada. Loomulikult olid laulukoorid, tantsupeod ja näiteringid, aga see oli
pigem kooliväline tegevus, tundide mitmekesistamiseks oligi vaja mõnikord mask
ette panna või paberiga plaksutada. Iseasi, kas õpetajad seda heaks kiitsid.
Nii aastaid tagasi kui ka tänasel päeval on pedagoogid arvamusel, et tunnis
peaks eeskätt ikka õppima.
Mis veel
läbi aastakümnete muutumatuna on püsinud?
1921.aastal
kooli käsutusse antud härrastemaja oli siis ja on praegu kaunis esinduslik
hoone, mille esikülge veranda ja trepp ehtimas. Seda, kui palju on fotosid,
mille tegemisaega vaid trepil olevate inimeste (ja seljasolevate riiete) järgi
paika saab panna, ei oska päris hästi ette kujutadagi.
Neid pilte
vaadates näed, kuidas inimesed ajas muutuvad, hoone näitab vahepeal küll
väsimuse märke, kuid oma välisilme on ta säilitanud tänase päevani, on teinud 1990ndate
lõpus läbi uuendus- ja noorenduskuuri ja loodetavasti kestab haridusasutusena
meie kodukandis veel pikki aastaid.
Mida öelda
lõpetuseks? Vanadesse paberitesse on kirjutatud meie ajalugu, aga et sellest
lugu kirjutada, peab olema palju aega. Seepärast selline lühike ja
linnulennuline ülevaade.
...
